Meenutades lahkunud ema: mapitäis joonistusi hoiavad mälestusi elus
Grete Naaber, ajakiri Tiiu, 1. mai 2020
„See on neist kõige armsam,“ võtab Sindis elav Liivia Koolme (57) teiste piltide vahelt ühe, millel on tema ema koos tillukese Liiviaga. „Vaatan seda, ning ema ja minu enda elu hakkavad kõnelema. Ema suri viie aasta eest.“
Terve elu on Liivia kadestanud oma ema joonistamisoskuse pärast. „Olen igati joonistada proovinud, aga ei tule välja,“ muigab ta enda üle. Tütar laotab laiali mapitäie taieseid, kus on nii koduste kui ka tuttavate portreed ja ohkab: „Ema tahtis nii väga kunstnikuks saada, aga vaesus peres ei lasknud.“