Mitu pereliiget kaotanud Maire leidis tagasitee tunnete juurde: „Vanaema ütles mulle, et Taskad ei nuta. Mul pandi pisarad kinni.“

Kui Maire Taska (65) hakkas pärast poja hukkumist autoavariis otsima abi, kuidas kaotusvaluga toime tulla ja uuesti elu mõtet leida, jõudis ta konstellatsioonimeetodi juurde, mis aitas tal terveneda. Et ka teised sellest tuge saaks, alustas ta viisteist aastat tagasi meetodi tutvustamist Eestis.

Maire jõudis konstellatsioonimeetodi juurde pärast iseenda valusaid elusündmusi. Läbielamata emotsioonid jäid temasse lõksu ja hakkasid ta enda teadmata ta elu kujundama. Ta oli 11aastane, kui kaotas ema vähile. „Vanaema ütles siis mulle, et Taskad ei nuta. Mul pandi pisarad kinni,“ meenutab Maire. „Minust sai raudne leedi, kelle emotsioonid olid alla surutud.“

Tookord ta ei teadnud, et kui emotsioonid alla suruda, ehitame endale kaitsemüüri ja tekib konflikt iseenda ja välismaailmaga, mis võib väljenduda haigusena. Mairel avastati vähk, mis oli juba rinnast lümfisõlmedesse levinud. „Tihtipeale olen avastanud konstellatsioonide käigus, et kui peres on keegi surnud vähki, kardame võtta sealt elujõudu. Nii loome teistmoodi kaitse – mul polegi kedagi vaja, saan kõigega ise hakkama. Siis võib tulla vähk. Minul oli nii.”