Tühine kaelavalu viis kogu keha halvatuseni: „Loodan, et pikapeale hakkab keha taas liikuma.“

Kui ratastoolis Ragnar Lusti (47) kael möödunud suvel tuult sai ja valusaks muutus, ei pööranud ta sellele liialt tähelepanu. Ta oli kindel, et pärast mõnepäevast salviga määrimist on kõik jälle korras. Valu ei andnud aga järele, paremat kätt ja jalga tabas halvatus ning tragi mees jäi voodihaigeks. „Loodan, et pikapeale hakkab keha taas liikuma,“ usub Ragnar.

Ragnari perekonnanimi kätkeb endas kandja loomust – hoolimata sellest, et ta on kogu elu liikunud ratastoolis, ei ole tal elurõõmust ega pealehakkamisest puudust olnud. Ta on suur võitleja, kes on teinud palju selle nimel, et saaks olla iseseisev – teha tööd ja teenida tasu.

Ettevõtlik mees on õppinud infotehnoloogiat ja ülikoolis erinevatel kursustel. Kooliajal oli ratastooliga tee ääres hääletamine ja pöidlaküüdiga koolist koju sõitmine talle sama tavaline kui neile, kes omal jalul teepervel seista ja kõndida said.