KOGU AEG ON KÜLM? Viis põhjust, miks tekivad külmavärinad

Lihasvärin koos külmatundega on vaevus, mida on tundnud enamik inimesi. Teatakse, et vaevus võib kaasneda palaviku tõusuga, mis omakorda võib olla põhjustatud näiteks gripist.

Külmavärinad on üks tervisevaevustest, millel võivad aga olla väga erinevad põhjused. Tahtele allumatu keha lõdisemine, käte-jalgade vappumine, isegi kuuldav hammaste plagin on üksjagu hirmutavad ja esmaste nähtude põhjal on väga raske ütelda, mis võib järgneda. See aga on alus ärevuse või isegi paanika tekkeks, mis võib olukorda veelgi halvendada. On hea, kui patsient on külmavärinatest ja nende võimalikest tekkepõhjustest teadlik, oskaks ennast jälgida ja kasutada esmaseid võtteid vaevuse leevendamiseks.

Külmavärinate tekkemehhanismid on päris keerukad ja sõltuvad eeskätt konkreetsest põhjusest. Vallandavaks teguriks on peamiselt mõni pisik, kas viirus või bakter. Organismi valvesõdurid, valgeverelibled, asuvad nendega võitlusse ja selle käigus vabanevad palavikku tekitavad ained. Nende mõjul timmitakse organismi soojusregulatsioon kõrgemale tasemele. Soojuskao vältimiseks ahenevad naha veresooned ja väheneb higinäärmete töö, nahk jahtub. Seda tajubki inimene külmatundena. Nahas paiknevad külmatundlikud „andurid“ annavad käsu meie tahtele allumatuteks skeletilihaste kiireteks kokkutõmmeteks ja lõdvestumiseks, mida tuntaksegi külmavärinatena. Olenevalt pisikutest ja organismi reaktsioonitüübist, varieerub ka külmatunne ja lihasvärina tugevus. Lihaste värin suurendab kehas soojusetootmist, mis avaldub palavikuna. Kui on saavutatud vajalik kehatemperatuur ehk palavik on tõusnud tasemele, mis hakkab pidurdama pisikute tegevust, asendub külmatunne hoopis kuumatundega. Haiget tabab rammestus ja unisus, tõsisema seisundi korral ka teadvushäire või krambid. Külmavärinad ja palavikutõus on seega keha kaitsereaktsioon. Teatud piirini on see hea ja seda ei tasu kohe ravimitega mõjutada.