PÕHJALIK ARUTELU: kuri on karjas võõrliikidena Eesti looduses

Sosnovski karuputk, vooljas pargitatar, Kanada kuldvits, hulgalehine lupiin, kurdlehine kibuvits, verev lemmalts — ilust neil taimedel puudu ei tule, ent dekoratiivsusest hoolimata on enamik nimekirjas, mis keelab neid levitada ja kasvatada ning mõnda peab süsteemselt hävitama.

Tahtlikult või tahtmatult inimese abiga uude kohta jõudnud taimed ja loomad on võõrliigid. Kuri on karjas, kui sellised loodusesse jõuavad ja sedavõrd hästi kohanevad, et hakkavad jõudsalt paljunema ja levima. Kannatajaks pooleks on meie oma taimestik ja loomastik, kes märksa jõulisemate liikidega võidelda ei suuda ja paratamatult hääbuvad. 

Võõrliigid võivad ka kohalikule floorale ja faunale üle kanda ohtlikke haigusi, mis valla pääsedes ohustavad kogu populatsiooni. Nii näiteks võib juhtuda meie oma oravaga, kui Euroopasse lemmikloomana toodud ja loodusesse levinud hallorav (Sciurus carolinensis) peaks siiamaile jõudma. See võõrliik kannab meie oravale surmavalt ohtlikku pararõugeviirust, liiati sööb talvisel ajal lehtpuude tipupungi ja puukoort, kahjustades tugevalt nii metsa- kui ka pargikultuure.