Lydia Rahula: hõrk kokteil sarmist, tuulepäisusest ja distsipliinist

Iga detail dirigent Lydia Rahula (74) rõivastuses on läbi kaalutud. Tiiu esikaanel on see oliivirohelistes toonides, mida parasjagu kannab ka Ukraina president. Vabariigi aastapäeval ETV ekraanil linastunud dokumentaalfilmis „Lydia“ näeb muusikapedagoogi laagris oma poistekooriga hommikujooksu tegemas ja jalgpalli mängimas. Lydiat vaadates kaob hirm vananemise ees!

Kust selline vorm, et vanaema eas, vile kaelas, koos väikeste poistega joosta, tekib küsimus. Või oli see lavastus filmi jaoks? „Ei-ei,“ vehib Lydia kätega. „Eks ma tahtsin proovida, kas jaksan. Tõsi, mõnikord tunnen, et päevad jäävad aina lühemaks ja õhtul tuleb väsimus kergemini, aga tänan õnne, et tervise poolest pole mul vaja jalgu järele vedada.“

Film sündis aga nii, et algul tuldi üles võtma vaid poistekoori jõulukontserti Niguliste kirikus, aga siis hakati järjest ka Lydiat jäädvustama. Tema põdes ja mõtles, et kas ja miks. Filmiti neli aastat, vahepeal oli vaikus ja ta juba arvas, et sõit jääb seisma. Sündis aga päikeseline film, mille üks helgemaid hetki on laulupidu vaatava abikaasa Tõnis Rahula (75) saadetud südametega telefonisõnum: „Sa näed nii kena välja!“