TÄIELIK MÜÜT: kui metsas ei käi, siis puugiohtu pole

Puugid eelistavad niiskeid ja varjulisi, rikkaliku kõrgema taimestikuga alasid. „Vähem on puuke rabades, soodes ja kuivades nõmmemetsades, aga arvukalt karja- ja heinamaadel, põlluäärtes ja metsaservades. Ent ekslik on arvata, et puugi võib saab vaid metsast, sest sobilikuks elukohaks on neile ka aiad, metsa- ja linnapargid,“ tõdeb Benu Tõrva Keskapteegi proviisor Virge Sokk. 

 Samuti võib puuk sattuda inimese peale lemmikloomalt. „Seega on ohustatud kõik, kes vähegi looduses viibivad või kelle loomad väljas jalutamas käivad,“ ütleb Sokk.

Puuk saab haigusetekitajad loomadelt, kelle verd ta imeb. Kuigi ta ise ei põe, võimaldab ta viirustel ja bakteritel enda sees paljuneda ja transpordib need nii ühelt organismilt järgmistele. „Kõik puugid ei ole haigusekandjad, kuid kuna Eestis esineb puugihaigusi päris sageli, soovitan end vaktsineerida. Samuti tuleks pärast iga puugihammustust oma tervist eriti hoolikalt jälgida,“ rõhutab Sokk.