HÄIRIV TERVISEMURE: viis põhjust, miks meel on liiga ärev

Ärevus on üks inimese kuuest põhitundmusest ehk emotsioonist. Ülejäänud on oma alavariantidega õnnetunne, murelikkus, vastumeelsus, imestus ja viha. Seega võib öelda: ärevus on normaalne seisund. Kuid ainult niikaua, kui sellel on meid kaitsev mõju. Normaalne ärevus hoiatab millegi uue, tundmatu või kahtlase eest, paneb meid otsima lahendusi. Kõige lihtsamalt öeldes: võitle või põgene.

Ärevuse vähesus või puudumine võib olla omaette probleem — inimene ei pruugi märgata või aru saada mõne olukorra tõsidusest ega otsi lahendusi. Ja vastupidi, liigne ärevus võib hakata mõjutama inimese elu, tema valikuid, muid tegevusi, tööd ja suhteid. Sellisel inimesel võib ärevust põhjustada peaaegu kõik, mis teda ümbritseb, millest ta kuuleb või mida tajub. Võib liialdamata väita, et liigne ärevus on tänapäeva patsiendi sagedane mure. Nii meditsiiniasutuste töös kui ka kiirabi ja erakorraliste meditsiiniosakondade, perearstide ja spetsialistide vastuvõtul käivate patsientide seas on üheks sagedasemaks probleemiks ärevusest tulenevad tervisemured. Igapäevane elu, uudisvoog, koroonakriis ja uued kriisid annavad sellele vaid hoogu.

Inimesel on raske endal diagnoosida ärevust, sest see võib avalduda väga mitmeti. Eristatakse kahte peamist vaevuste rühma. Psüühilistest sümptomitest on sagedasemad rahutus, võimetus lõõgastuda, pingetunne, kergesti ehmumine, liigne muretsemine, kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus, hirm kaotada enese üle kontrolli, hulluks minemise tunne, surmahirm, tunne, nagu oleksid ümbritsevad esemed või olukorrad ebareaalsed.