MITTE AINULT KASULIK! Need inimesed peaksid redise söömist vältima

Redis kiirendab ainevahetust, tugevdab immuunsust, parandab nahahaigusi ja leevendab liigesepõletikke, aga kõigile ta siiski ei sobi. Redist peaks vältima need, kel on mao ülihappesus, gastriit või haavandid, neerupõletik ja podagra.

Redis oma erkpunase värvuse ja mahlakusega ahvatleb sööma juba varakevadel. On ka valgeid, lillasid ja rohelisi sorte, aga nende toiteväärtus on väiksem. Mõrkjas maitse tuleb redise sinepiõli sisaldusest, sellepärast ei pruugi ta kõigile meeldida. Eriti kirbe ja terav maitse on kuivas kasvanud redisel.

Redis on varajane värske vitamiiniallikas. Temas on C-, B-, E-, P- ja K-vitamiine, koliini ningreee mikroelementidest kaaliumi, seleeni, tsinki, vähem ka rauda ja joodi. Vitamiinid, mineraalid ja kiudained aitavad ära hoida verehüüviste teket ning ennetada südame isheemiatõbe. On tähelepanuväärne, et redises sisaldub palju räni, mis on vajalik veresoonte seintele. Redises on ka rikkalikult eeterlikke õlisid. Koos teiste ensüümide, kiudainete ja orgaaniliste hapetega turgutavad need kevadel organismi, kiirendavad ainevahetust, ergutavad söögiisu ja puhastavad keha kahjulikest jääkainetest ja toksiinidest. Sellele aitab kaasa ka redise väävlisisaldus. Tema suur veesisaldus ning sobiv naatriumi ja kaaliumi vahekord aitab vältida kõhukinnisust. Redis sobib hästi suhkruhaigetele, kuna temas on inuliini, mis muutub hüdrolüüsil puuviljasuhkruks.