MINU JUURED | Toomas Uibo peres laulis vanaema isegi süüa keetes

Toomas Uibo laulis ennast koos isa Väinoga eestlaste südamesse juba poisikesena. Laulda oskavad teisedki pereliikmed. Vend Märt oli Toomaga samas poistekooris, vanaema Alviine laulis alati, kui süüa keetis.

Toomasele on pere väga tähtis. Sealt on saanud ta empaatiavõime ja oskuse teistega arvestada. Teatri-, kino- ja muusikahuvi on tulnud eelkõige isalt, kes on 1970. aastal lõpetanud konservatooriumi lavakunstikateedri ning töötanud ligi 20 aastat näitleja ja lavastajana Vanemuises ja Ugalas. Kultuurivaldkonnas töötas ema Riinagi — tema oli Eesti Filharmoonia esindaja Tartus, korraldas kontserte ja käis bändidega gastrollidel.

Väino ja Riina töö jäi aga katki, kui nad 1989. aastal koos poegadega Rootsi emigreerusid. Nii kaitsesid vanemad Toomast ja temast kaks aastat nooremat Märti Nõukogude armeesse võtmise eest. „Käisime Leningradis Rootsi viisade järel ja see ongi viimane kord, kui Peterburis viibisin,“ meenutab Toomas. „Isa oli varem juba käinud Rootsis ja Soomes, tal olid Rootsis sugulased. Üks neist oli kirjanik Helmi Mäelo, kes oli koos abikaasaga olnud karskusseltsi eestvedaja Eestis. Tänu Helmile on Eestis emadepäev, ta oli selle idee algataja.“