TIIU PEATOIMETAJA VEERG | Kallilt käes luksus

Tädi Vaike istub voodiveerel. Peale voodi on tal telekas ja kapike sahtliga, kuhu mahuvad küpsisepakk, Teleleht ja kaks fotoalbumit eelnenud elust. Ja vaade aknast võsaservale, kus ta on kahel korral märganud metskitse. 

Tuba on tädi Vaikel soe, süüa antakse korrapäraselt ja kui vaja, tuuakse supikauss siiasamasse voodi kõrvale. Ela nagu Miška! Ainult et kallilt on see luksus tal käes. See on teema, millest rääkides ilmub muidu alati naerukil silmadesse reetlik veekalkvel pilk, mis kohe läbi akna kaugusse rändab. 

Siin on metsaveer klaasi taga, seal oli terve tihnik kõigi oma põtrade ja jänestega. Oli ka maja sinna elu jooksul kogunenud tavaariga. Aga ka ahi, mida tuli kütta. Õu, mida tuli vähemalt niita, isegi kui peenardest jaks üle ei käinud. Kõrged lävepakud, mille taha jalg komistas.