Kompostimine, see musta kulla kaevandus! Milleks osta vihmaussid? Mida jäätmetest panna laagerduma ja mida mitte?

Kompostimine on üks loodussõbraliku mõtteviisi osa, mis vähendab jäätmekäitluse koormust ja tekitab lisaväärtust — toitainerikast kompostmulda.

Kompostikasti laotud jäätmeid töötlevad põhjalikult mitmesugused seened, bakterid, vihmaussid ja kiirikseened. Mikroorganismide tegutsemine tõstab kompostikasti temperatuuri mõnikord isegi 80 kraadini. Soojus on komposti valmimisele ainult kasuks — hävivad umbrohuseemned, -juured, haigusetekitajad ja kahjurid. Tulemuseks on hea kompostmuld.

Kui kompostimaterjal on õigesti laotud, tõuseb temperatuur seal õige ruttu — umbes nädalaga — 50 ja selle järel 80—85 kraadini. Nii kuum aeg kestab mõne nädala, seejärel asuvad tööle vihmaussid ja mitmesugused mardikad ning algab jahtumine. Sõltuvalt kompostikuhja paksusest, võivad eri protsessid käia kihtides samal ajal.