FOTOLUGU | Kõrred kaunikesed meie koduaias

Iluaianduslikus mõistes nimetatakse kõrrelisteks mitme sugukonna taimi — kõrrelised (Poaceae), lõikheinalised (Cyperaceae), loalised (Juncaceae) ja hundinuialised (Thypaceae). Botaanikas aga mõistetakse kõrreliste all vaid ühe sugukonna — Poaceae — taimi.

Aeda kõrrelisi valides leiab neid väga erinevatesse kasvutingimustesse — olgu päikesepaisteline ja kuiv, varjus ja niiske, lausa jalad vees või püsililledega kõrvuti peenras. Tuleks tähele panna, kas kõrreline on puhmikuline või võsundiline ja kui intensiivse levikuga taim. Mõnda kõrrelist on õigem kängitseda maasiseste tõketega või kasvatada hoopis potis või konteineris. Teine püsib viisakalt talle eraldatud maalapil ega muutu kunagi tülikaks. Tuul ja liikuv õhk teevad üksnes head, liiati näevad tuules õõtsuvad pähikud lihtsalt oivalised välja!

Suur eelis on kõrreliste kasvatamise juures see, et neid ei kimbuta kahjurid ja haigustele on nad samuti vastupidavad. Üks väheseid tõbesid, mis muret võib teha, on suure õhuniiskuse ja soojade päevade, ent jahedate öödega levima kippuv roosteseen. Haigestunud taimed tuleks maha lõigata. Üldjuhul taastuvad nad kenasti. Osa kõrrelisi võivad kimbutada ka teod ja nälkjad. Laialehine tarn on üks sääraseid.
Kõrrelised lõigatakse maha varakevadel. Suur osa neist pole kevadel just kõige kiirema tärkamisega, aga see-eest pakuvad nad jaanipäevast alates kuni järgmise kevadeni väga vaheldusrikkaid vaateid.