FOTOLAEGAS | Kas teil on meeles? Pärast tuliseid vaidlusi heisati sinimustvalge taas Pika Hermanni torni

Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril 1989 heisati Pika Hermanni torni pärast 44 aastat taas sinimustvalge lipp. Eelmise päeva päikeseloojangul oli sealt rahva vile ja hüüete saatel langetatud ENSV punalipp. Lippude vahetusele olid eelnenud tulised vaidlused, mis olid 17. veebruaril 1989 lõppenud ENSV Ülemnõukogu presiidiumi otsusega kuulutada 24. veebruar iseseisvuspäevaks ja heisata sel päeval Pika Hermanni torni rahvuslipp.

24. veebruariks valiti välja lipuheiskajad – Helen Lepalaan Tallinna 54. keskkooli 7. klassist, Sille Priks 37. keskkooli 8. klassist, Madis Laansalu 3. keskkooli 8. klassist ja Rauno Tagel Muusikakeskkooli 8. klassist. Sille ja Heleni valis Ellerheina koorist välja dirigent Tiia Loitme. Poisid valiti poistekoorist. Kümme aastat pärast ajaloolist sündmust meenutas Sille intervjuus Õhtulehe ajakirjanikule Allar Viivikule: „Tuul oli väga tugev ja seepärast oli meil platvormil seistes kõhe tunne. Kusagilt kinni hoida polnud ja nii me neljakesi seal veebruarituules seisime. Lipu väntasime Madisega kahekesi üles. Alguses kiirustasime. Keegi hõikas: „Ärge kiirustage!“, sest alles kolmanda signaali lõpuks pidi lipp üles jõudma.” Helen Lepalaane kinnitusel polnud neil lippu heisates mingit erilist hingevärinat. „Tegime, mis kästi. Vänta keerates polnud emotsioonideks aega, sest töö polnud kergete killast. Tunne tekkis alles hiljem, kui olime juba all. Siis ütlesin ka telekaamerasse, et olen tehtu üle uhke,” meenutas Helen Õhtulehele antud intervjuus.

Kui lipp juba lehvis, pidasid lossiaias kõnesid Vaino Väljas, Jaan Kross, Andres Tarand, Edgar Savisaar ja Kuno Pajula, Mikk Mikiver luges ette Eesti iseseisvusmanifesti. Tseremoonia lõpetas ühislaul „Mu isamaa on minu arm“ maestro Gustav Ernesaksa juhatusel.