TIIU JÄRJEJUTT | Nõukogude artisti nigel palk: 350 dollarist võisime endale jätta vaid 12

Urve Vilk, 3. juuli 2022

Meie Jüriga pidime samuti aina esinema ja harjutama. Akrobaatikanumbrid nagu Tallinna linngi ei saa kunagi valmis. Mu poeg Lauri kasvas suvel maal vanaema juures. Kui ma vahel seal käisin, rääkis ema, et poiss istub aknal, vaatab tee suunas ja räägib, et varsti tuleb isa. Mina olin aga kuskil kaugel. 

Praegu olen juba kolmekordne vanaisa, noorem pojapoeg lõpetas teise klassi. 

Kui meie esinemistest Pariisis koos Moskva Music Halliga oli möödunud aasta, saime Goskontserdi kutsel jälle välispassid ja lennupiletid sinna sõiduks. Seekord olime ainult meie Jüriga kahekesi rahvusvahelises programmis, mille naelaks oli kuulus Prantsuse laulja Jacques Brel. Esimest korda kahekesi väljaspool Venemaad — elu tundus ilusana! 

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?