REET LINNA | Kadunud asjadel on müstiline võime vahel välja ilmuda
Kindlasti teate ka teie mõnd hajameelset inimest, kes alatasa ei mäleta, mida ta just tegema pidi või kuhu oma asjad pani.
Minu telemaja töö algusaastail liikus ringi legend, mis on hajameelsuse kuldnäide. Istunud kord üks meie vanema põlve režissööre vabal hetkel telemaja kohvikus, lobisenud kolleegidega ja korraga märganud käekotti enda kõrval. Arvates, et keegi on oma ridiküli maha unustanud, viinud selle puhvetipidaja kätte. Alles hiljem avastas, et kott oli tema enda oma.
Veel hullem on lugu siis, kui asjad päriselt kaduma hakkavad. Olen tuulanud mööda kodu ringi ja otsinud midagi, reeglina mõnd pisikest asja, mille ma enda meelest kindlasse kohta panin. Ma ei saa tänase päevani aru, kuhu kadus minu magamistoast üks kõrvarõngas. Roomasin mööda põrandat ja otsisin läbi iga kapi aluse, aga ei ole! Samas olen kindel, et küll ta tuleb minu juurde veel tagasi.