TIIU JÄRJEJUTT | Kangelaslik vanaema Anisja sai hakkama ka ilma käe ja jalata

Kui mu emapoolne vanaisa Aleksander Esimese maailmasõja lõpus haavatuna hospidali sattus, kohtus ta seal halastajaõe, poolatar Anisjaga.

Tundub, et tõmme nende vahel oli tugev esimest pilgust peale ja selliseks see ka jäi. Polnud  ime — mu vanaema oli oma aja kohta haritud naine, tal oli vene gümnaasiumiharidus ja ilus lauluhääl. Pealegi oli ta tumedapäine kaunitar. 

Välimuselt ei jäänud vanaisagi Anisjale alla — 1.92 cm pikkusega oli ta oma aja kohta hiiglane ja muidu ka nägus poiss. Kui nad 1919. aastal abiellusid, oli vanaema 17aastane, vanaisa 27.