ARMAS ESE | Sinilillemaal tuletab meelde, et ema on üks ja ainus

Isa Ülost eraldi kasvanud Yllel on temast mälestuseks paar plaati ja raamatut, aga see on ka kõik – suurem osa isaga seotust on pigem abstraktne.

„1969. aastal, kui ma sündisin, tuli lavale „Pipi Pikksukk“ ja isa on hiljem öelnud, et mina olengi Pipi. Nii et võin selle lavastuse laule võtta kui kallist kingitust,“ ütleb Ylle. Tema ema on Eesti Raadio muusikasaadete toimetaja Tiiu Kruus, kes armastas Eesti kunsti ja tarbekunsti ning tutvustas seda tütrelegi. Yllele kalli maali autor on Märt Bormeister, kelle loomingu omamoodi signatuur oligi sinilillemotiiv. 1990. aastal signeeritud pilt valmis ema Tiiu 50. sünnipäevaks ja on kolleegide ühiskingitus. Yllele on see maal alati sümboliseerinud tema ema. „Olen kolinud seitse korda ja kõikjal on see pilt olnud mu magamistoa seinal, et näeksin seda hommikul ärgates esimesena. Sinilillemaal meenutab mulle mu ema ennastsalgavat pühendumist minu kasvatamisele. Suure osa sellest, mismoodi tajun Eesti kultuuriruumi, võlgnen oma emale,“ ütleb ta tänulikult. Ylle oli lapsena muusikatoimetajast emaga kaasas väga paljudel kontsertidel ja ka Tartu levimuusikapäevadel ning ema utsitas tüdrukut lugema.

Bormeistri maal sümboliseerib Yllele seda, mis elus on tõeliselt oluline. „See, et maali autor on Bormeister, on küll tore, tänu sellele tean pildi umbkaudset väärtust. Minu jaoks on aga palju tähtsam, et need sinililled kujutavad minu ema olemust – ühelt poolt tema õrnust ja haavatavust, teisalt ehk ka enesesse sulgumist.“ Sinililled tähistavad Ylle jaoks kevade algust ja emadepäeva. Ta ütleb, et ema on tema meelest sama sitke nagu sinilill – kui õied vaasi noppida, kahvatuvad need kiiresti, aga metsa all, oma loomulikus keskkonnas õitsevad kaua. „Minu ema on olnud hästi omamoodi ja keerulise elusaatusega. Ilus inimene, keda teised on võtnud iseenesestmõistetavalt,“ ütleb Ylle.