80aastane Eha on väga tegus haigusest hoolimata: „Diabeedi pärast pole ma koju norutama jäänud!“

Tartu pensionär Eha Raudkats (80) elab vägagi tegusat elu — kohvikutes käimine ja sõbrannadega ajaveetmine on üks tema lemmiktegevusi hoolimata asjaolust, et kakskümmend üks aastat tagasi diagnoositi naisel esimese tüübi diabeet.

Eha nooruspõlv ja keskiga möödusid täiesti tavapärast elu elades. Diabeedist oli naine loomulikult kuulnud, aga kuna perekonnas seda haigust ei olnud, polnud ta sellele kunagi pikemalt isegi mõelnud. Enne 59. eluaastat oli ta paar korda lasknud veresuhkrut mõõta: „Normaalne veresuhkru tase jääb 3,5—6 mmol/l vahele, mul oli kogu aeg 4—5 mmol/l. Pärast sööki võib natuke tõusta, aga langeb tervel inimesel tagasi paari tunni jooksul.“

Eelnevast infost polnud Ehal kakskümmend üks aastat tagasi eriti aimu. Kuid 2000. aasta detsembris jäi ta haigeks. Pealtnäha oli tavaline külmetus. „Mul oli kõrge palavik, aga pidasin seda gripiks. Olin väga väsinud ja tahtsin kogu aeg magada. Mäletan, et tajusin ka iiveldust ja vist isegi oksendasin.“