NÄRVID ON PINGUL? Psühholoog selgitab, mis vahe on tavalisel pabistamisel ja ärevushäirel

Anneli Salk, 3. veebruar 2022

Väikest pabinat või närvipinget on tundnud iga inimene, see on loomulik reaktsioon ärevust tekitavale informatsioonile või sündmusele. Aga kuidas tunda ära seda, et pabistamine on läinud ülekäte ja tekkinud on ärevushäire?

Kui vaatame televiisorist muret tekitavaid uudiseid või kohtume vana kallimaga, on ärevuse tundmine loomulik. Lähtuvalt sündmusest saame selle ärevuse jagada nii positiivseks kui ka negatiivseks tundeks. Pärast olulist sündmust tunneme pingelangust ning ärevus ongi haihtunud. See on loomulik emotsionaalne reageering, millega närvisüsteem saadab meile sõnumeid. Kui me ei tunneks ärevaid emotsioone, siis võiksime küsida hoopis vastupidi: kas meie vaimse tervisega on midagi juhtunud, et me ei suuda tunda emotsioone?

Väikest pabinat või närvipinget on tundnud iga inimene, see on loomulik reaktsioon ärevust tekitavale informatsioonile või sündmusele. Aga kuidas tunda ära seda, et pabistamine on läinud ülekäte ja tekkinud on ärevushäire?

Kui vaatame televiisorist muret tekitavaid uudiseid või kohtume vana kallimaga, on ärevuse tundmine loomulik. Lähtuvalt sündmusest saame selle ärevuse jagada nii positiivseks kui ka negatiivseks tundeks. Pärast olulist sündmust tunneme pingelangust ning ärevus ongi haihtunud. See on loomulik emotsionaalne reageering, millega närvisüsteem saadab meile sõnumeid. Kui me ei tunneks ärevaid emotsioone, siis võiksime küsida hoopis vastupidi: kas meie vaimse tervisega on midagi juhtunud, et me ei suuda tunda emotsioone?

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?