SEINAKELL, MIS TULI TAGASI | Põlvamaal võib näha üht väga erilist ajanäitajat

Põlvamaal elava Kadri Uguri (55) kodus loeb tunde ja minuteid väga eriline ajanäitaja. See on poolautomaatne seinakell, mis on valmistatud 1937. aastal Saksamaal Junghansu tehases.

Kolm aastat hiljem, 1940. aasta maikuus kingiti see Võru linnas tema vanaisale 40. sünnipäeva puhul. Kinkijateks olid sugulased ja naabrid, kes lisasid ka hõbedase mälestusplaadi, millel seisab „Fritz Prants’ule“ ja kinkijate perenimed. Kadri ema oli siis kuuene ja tema vend veidi vanem.

Vanaisa hukkus kümme aastat hiljem, 1950. Et vahepeal suri ka tema abikaasa ehk Kadri vanaema, viidi orvuks jäänud lapsed Tallinna tädi juurde elama. Vanaisale kingitud kell oli peaaegu ainus ese, mis nendega lapsepõlvekodust kaasa läks. See kell jäi tädi Meta seinale tiksuma ka siis, kui Kadri ema sealt ära kolis, ja tiksus ka Kadri lapsepõlves. Oma vanaisa pole kella praegune perenaine kunagi näinud — tema teada kuuluski kell vanatädi Meta Tallinna kodu seinale. Seal see tiksus, aga tunde ei löönud. Oli lihtsalt ilus tumedast puidust nikerdatud kell.