Diabeetik kõnnib justkui köiel, püüdes mitte alla kukkuda. „Sa oled kogu aeg nagu eksamil — et suhkur oleks korras.“

Esimest tüüpi diabeeti põdeva Heidi Saare (50) sõnul sunnib see haigus inimest kõiges mõõdukas olema. Üle pingutamine pole hea ka tervele inimesele, aga 1. tüüpi diabeetikul annab see alati tunda.

Kui tervel inimesel eritub kõhunäärmest nii päeval kui ka öösel vajalik kogus insuliini, siis 1. tüüpi diabeedi korral on kõhunääre insuliini eritamise lõpetanud. Ilma insuliinita tõuseb veresuhkru tase kontrollimatult ja puuduvat insuliini peab iga päev juurde süstima ehk asendama.

Rääkida diabeedist kui haigusest pole Heidi hinnangul nii mõneski mõttes päris õige. „1. tüüpi diabeet vallandub inimesest sõltumata ja see olukord ei muutu, umbes nagu kaotaksid jala. Diabeediga ei tööta üks oluline organ ehk kõhunääre, nii et see on pigem puue. Puuet aga määratakse sotsiaalkindlustusametis diabeedi tõttu järjest vähem,“ räägib naine, kes on selle küsimuse ka sel aastal vaidlustanud. Ja edukalt.