FOTOLAEGAS | Keskturu rahutud aastad on möödas

Tallinna kesklinnas juba 1947. aastast tegutsev keskturg saab lähiaastatel moodsa väljanägemise. Praeguse turu alale peaksid kerkima elu- ja ärihooned, aga ka uhke turuhoone, keskväljak, park ja uued teed. Tiiu heidab pilgu möödunud kümnenditesse, mil turg oli linlastele oluline toidukraami hankimise koht, aga ka allilma omavahelise arveteklaarimise tanner, kus plahvatasid pommid ja vihisesid kuulid.

Selle kõige keskel tegid oma igapäevast tööd köögiviljakaupmehed ja marjamüüjad, pakuti kirjut valikut kõiksugust riidekraami ja barettidega tädikesed müütasid koduaiast kokku seatud lillekimpe nagu praegugi. 1999. aasta Õhtulehest võis lugeda: „Ei mina karda midagi,“ ütleb paksu villase mütsiga juurikamüüja Irina ja hõõrub külmetavaid käsi. „Kellele mu porgandikaste ikka vaja on. Paugutavad, mis nad paugutavad, ega lettide vahele keegi ikka arveid õiendama tule.“ Kapsatünnide kõrval seisev kõhukas mammi ei muretse turumiljonite jagamise pärast. „Ei saa aru, kust need miljonid võetakse,“ on mammi nõutu. „Mul ükskõik, kelle oma turg on. Mina siit miljonit ei saa,“ lööb mammi käega ja keerab kapsaid.

Tänapäeval ei pea turul käies suurt midagi kartma. Isegi sissepääsu lähedal korratus reas istuv valvejoodikute kamp tuiutab omaette ega kipu kedagi tülitama. Kogu seda toredust, mida tõotab paari aasta pärast valmiv uus turuala, tuleb küll veel oodata, aga juba praegu võib turule rahuliku südamega värsket toidukraami ja muud head-paremat ostma minna.