REET LINNA | Kivikeste maagia – midagi seal ikka on! 

Mida ma tean kividest? Ega suurt midagi. Peamiselt seda, et meie rahvuskivi on paas ja teine, mida meie maal palju leidub, on põlevkivi. Viimasest lõikas riik mingil perioodil kasu ja Ida-Virumaal on praegugi alles kaevandused, millest mõni on ka juba muuseum. 

Tean veel seda, et maailmakuulus rokkansambel kannab nime Rolling Stones ehk „veerevad kivid“. Veereva kivi peale sammal ju ei kasva ja need kivid veerevad lavadel veel täiega, seda olen oma silmaga näinud! 

Maailmas on veel tohutu palju erinevat karva – imeilusaid ja natuke koledamaid – kive. Kümneid aastaid tagasi, kui alles olin telesse tööle läinud, meeldis mulle kuulata vanemate kolleegide reisimuljeid kaugetelt maadelt. Võisin neid seal kohvikulauas lõpmatuseni ahmida, kõrv kikkis ja suu ammuli. Tagatipuks uhkustati ilusa pruuni kiviga, mis pidi õnne tooma. Nimeks oli sellel tiigrisilm ja just selle järel tegelikult kaugel maal käidigi.