Taimed, mis toovad esile varjuaia müstilise võlu
Alati ei ole võimalik aeda rajada kohta, kus taimi paitab hommikupäike, keskpäeva eest varjab kerge vari ja magama saadab päikeseloojang. Nii mõnigi aed või osa sellest on hoopis hoone varjulisel põhjaküljel või suurte puude alla peidetud. Ent hämaruses ja varjudes ongi midagi müstilist!
Otsene päikesevalgus tähendab seda, et päikesekiir langeb ilma igasuguste takistusteta taime lehele. Enamus taimi vajab vähemalt 6 tundi päikest päevas, rikkalikuks õitsemiseks aga koguni 8–10 tundi. Kasvukoht, kus otsest päikesevalgust on vähem kui kolm tundi päevas, loetakse varjuliseks.
Taimed on enamasti vastupidavad. Ebasobivast kasvukohast annavad nad märku aeglaselt. Esmasteks hoiatusmärkideks on tagasihoidlikum õitsemine, napim eluiga, vähem värvikontraste lehestikus või lühemad varred.