Silvi on õppinud elama koos Parkinsoni tõvega: „Tuleb mõelda, et saan hakkama, ja saangi!“
Maailmas on palju kroonilisi haigusi ning kui mõni neist meie uksele koputab, ei jää muud üle, kui õppida temaga koos elama. Kui Kuusalus elav pensionipõlve pidav Silvi Tomingas (69) tundis kuus aastat tagasi kätes värinat, ei osanud ta aimata, et tema ellu on sisse murdnud haigus – Parkinsoni tõbi.
Perearst saatis Silvi poolvägisi neuroloogi vastuvõtule. Tuli minna, vastupuiklemine ei aidanud. Neuroloogi jutt jättis ta täiesti ükskõikseks, sest enesetundel polnud viga vähimatki. Väike värin paremas käes ei tähendada ju midagi hullu!
Ta elas oma tavapärast elu edasi – istus endiselt autorooli, sõitis metsa seenele ja marjule, tegi üksi aiatöid ja kõike muud, mis igapäevaellu kuulus. Silvile oli täiesti tavaline pool päeva metsas olla. Teda saab pidada ränduriks ja väga heaks autojuhiks, sest mitte igaüks ei suuda võtta ette 800kilomeetriseid sõite Lätti ja Leetu. Nii elas ta aastani 2020.