Ämmale-äiale pulmadeks kingitud lüsterserviis ootab tütrele pärandamist

Bibliograaf Aime Pärnakivi (88) peres peetakse kalliks serviisi, mis kingiti 1931. aastal tema ämmale ja äiale pulmadeks. „See on antud minule hoiule, et mina selle oma tütrele edasi annaksin,“ ütleb Aime, kelle pulmapäev tuntud jooksja ja loomaarsti Hubert Pärnakiviga oli juulikuus, samal ajal kui ämma ja äia hõbepulmad.

Aime ämma Hilda Pärnakivi (1908—1985) õepoja kirja pandud perekonnaloost võib lugeda Hilda kohta nii: „Vanim õde Hilda oli hea õpilane ja hoolas näputöö tegija, pärast algkooli lõpetamist käis mõne aja gümnaasiumis, kuni rasked majandusolud ja kodupoolse toetamise puudumine ta Sitsi vabrikusse tööle viisid, kus ema Pauliine töötas. Hilda oli hea töötaja, kes saadeti mõned korrad Leedumaale ja Riiga töötajate väljaõpetamiseks. Abiellus 1931. aastal Kopli Kalevi pataljoni üleajateenija Heinrich Bernhardiga (peale eestistamist Heino Pärnakivi). Ehitasid Viljandisse maja, sünnitas ja kasvatas kaks poega, Huberti ja Villu.“

Aime jutustab, et mehe vanemad lootsid teiseks lapseks tütart, aga tuli hoopis Villu. Nii hoidsid mehe vanemad miniat nagu oma tütart. Ka Aime tütart hellitasid ämm ja äi väga. „Nukke me talle ostma ei pidanud — vanavanemad kinkisid,“ naerab Aime.