FOTOLAEGAS | Õppused, mis pidid meid ellu jätma

Nõukogude ajal oli üks anekdoot, kus küsiti sümboolselt Armeenia raadiolt: „Mida teha tuumaplahvatuse korral?“ Vastuseks kõlas: „Peab ennast mähkima voodilinasse ja roomama aeglaselt surnuaeda.“ Aeglaselt tuli käituda põhjusel, et mitte paanikat tekitada.

Mõistagi pilkas see kibe nali omaaegseid tsiviilkaitseõppusi, millega puutusid aeg-ajalt kokku kõik õpilased ja töökollektiivide liikmed. Meie igapäevaelu saatis ju pidevalt mingi ähvardav sõjajutt. Oli oht, et kohe-kohe vallandavad halvad ameeriklased tuumasõja, millest eluga pääseb vaid see, kes oskab gaasimaski pähe tõmmata ja varjendisse pakku minna. Kiiret evakueerumist sai harjutatud nii tööl kui ka koolis, lisaks esmaabi ja püssilaskmise õppimine.

Sellest, et tsiviilkaitse oli riigis tähtis tegevussuund, annavad tunnistust ka omaaegsed ajalehed. Neist leiab järjest nupukesi, mis kajastavad tsiviilkaitseõppusi ja sanitaarsalklaste võistlusi. Enamasti meenutavad need spordivõistluste ülevaateid, millest suurema osa võtavad enda alla võitjate pingeread. Ent leidub ka kriitikat, näiteks kehva toitlustuse kohta.