LIIKUMINE ON HÄIRITUD? Viis põhjust, miks põlv võib olla kange

Normaalse elu osa on vaba ja valuta liikumine. Kui üks keha kandev liiges — põlv — on kange ja sellega kaasneb valu ja tavapäraselt liikuda ei saa, on asjad päris täbarad. On vaevusi, mis tabavad enam eakaid, kuid kange põlv võib kimbutada ka lapsi ja noori.

Nagu meditsiinis sageli — üks vaevus, kuid palju põhjusi. Põlveliigese ja ümbritsevate struktuuride ehitus ja talitlus on päris keerukas. Liigestuvad põhipinnad on reie- ja sääreluu kõhredega kaetud osad. Peale selle asub seal põlvekeder, mis omakorda liigestub reieluu liigesepinnaga. Ja väikese liigesega on omavahel ühendatud sääre- ja pindluu. Liigest pehmendab kurikuulus menisk, mis koosneb vasakust ja paremast poolest. Põlveliigest hoiab koos hulk sidemeid nii põlve ümber kui ka selle sees — ristatiside. Põlve ümbruses paikneb arvukalt limapaunu ehk bursasid, mis tagavad põlveliigese ning ümbritsevate lihaste ja kõõluste pehmema talitluse. Suuremad limapaunad paiknevad põlvekedra üla-, ees- ja alaosas ning põlve sisepinna alaosas. Haiguslik muutus kas või ühes nendest piirkondadest võib olla põlvevaevuse, -kanguse ja -valu põhjus.

Põlvevaevustega tegelevad paljud spetsialistid — perearst, ortopeed-traumatoloog, reumatoloog, neuroloog, taastusraviarst, füsioterapeut ja teised. Esmase põlvevaevusega on mõistlik pöörduda perearsti vastuvõtule. Ülioluline on haiguse andmete kogumine ehk anamnees: vaevuse paiknemine, teised liigese sümptomid, ägestavad ja leevendavad tegurid, kaasnevad haigused. Sama tähtis on patsiendi hoolikas läbivaatus. Põlvetalitluse hindamiseks kasutatakse viit-kuut sagedasemat üldtunnustatud läbivaatusvõtet.