Oh aegu, oh kombeid! Lapselaps keeldub telefonile vastamast
Sattusin lugema artiklit, mis mind jahmatas. Vanavanemad õppisid suhtlema WhatsAppis — mitte sellepärast, et neil oleks olnud tohutu huvi nüüdisaegsete sidepidamise võimaluste vastu, vaid see oli nende ainuke võimalus olla kontaktis lapselastega.
Mis seal ikka, eks me kõik õpime pidevalt midagi uut ja ilmselt tuleb seda teha aina kiiremas tempos. Ja küllap tuleb ka erisuguseid suhtlemisvõimalusi tulevikus juurde. Kuid mis mind tegelikult häiris, oli see, et artikli kohaselt eelistavad tänapäeva noored silmast silma suhtlemise ja helistamise asemel olla kontaktis sõnumite teel — olgu WhatsAppis, Messengeris, Signalis või kes teab mis keskkonnas.
Põhjendusi oli kaks. Esmalt, et telefonile ei saa vastata endale sobival ajal, vaid seda tuleb teha nüüd ja kohe. Teiseks peljatakse, et ei olda kohe valmis andma kõige paremat või õigemat vastust. Ühe noore arvamuse kohaselt on sõnumite teel suhtlemine seega viisakam kui telefoni vahendusel.