ARMAS ESE | Vanaema kootud käterätt, mis rändas emalt lapsele

Kui Hilda Ruitlane-Rüütli (72) noorelt abiellus ja lapsepõlvekodust lahkus, ei tulnud tal pähegi, et võiks mõne asja mälestuseks kaasa võtta. Kuid tal on siiski linane käterätt, mille on kudunud ja tikkinud tema isapoolne vanaema.

Hilda oli viiene ja tema kaks õde päris pisikesed, kui nende pere kolis Pärlijõe külast Nahale, kus asus isaisa lapsepõlvekodu. „Vanaisa veenis mu isa sinna kolima, kinnitades, et seal on lausa paradiis,“ meenutab Hilda. Nüüdseks on see paik kuulsaks saanud Eesti lõunatipuna.

Hilda tõdeb, et vanaisal oli mõnes mõttes õigus — koht asus omaette, loodus oli ilus ning põllu- ja karjamaad oli piisavalt käes. Samas olid ümberringi laaned ning hundid olid karja juures ja sageli õueski. Elekter saadi majapidamisse alles 70ndatel. Kooli oli 12 kilomeetrit ja sellest sai bussiga sõita vaid veerandi, hiljem ehk pool.