TIIU PEATOIMETAJA VEERG | Ilus maa, aga vähe naeratusi

Kuidas teil on läinud? Mina sattusin vahepeal nädalase puhkuse ajal Türki ja see oli minu jaoks üks ütlemata tore vaheldus.

Enne arvasin, et see on kauge maa ja rahvas, aga ometi on meie vahel peale erinevuste nii mõndagi sarnast, avastasin ma. Näiteks pole türklased — nagu ma miskipärast eeldasin — selline rahvas, kes käivad aina naeratavate nägudega ringi. Selles mõttes eestlastega täitsa ühtmoodi. Mida sa ikka naeratad, kui Istanbuli ummikutes hommikul kaks tundi tööle ja õhtul sama palju koju sõidad!

Ka elatustase langeb neil lausa silmanähtavalt. Kuidagi juhtus, et sai sisse astutud poekesse, mida rentisid türgi mees ja tema eestlannast abikaasa. Seal oli virnade kaupa rahvuslikke tekstiile, aga ostjaid nappis. Türgi külalislahkusele omaselt pakuti kohe teed. Lobisedes selgus, et üks palk peres kulub tervenisti korteri peale vaatamata sellele, et kütta pole vaja aasta läbi ja tarbevett soojendab päikesepaneel katusel. Bussipiletid pidavat kuust kuusse kallimaks minema, samuti muu hädavajalik. Mitte kuidagi ei tule ots-otsaga kokku!