MÜÜT VÕI TÕDE? Taimeväetiseks piisab vaid nõgeseleotisest

Nõgest peetakse auga väetaimeks, aitab ta ju turgutada inimese kevadväsimust. Aias on nõgeseleotist kasutatud aastaid nii taimekaitses kui ka väetise eest.

Võib vaid aimata, milline on kodulaboris valminud nõgeseleotise toitainesisaldus, sest see sõltub taimede kasvukohast ja vanusest, ka kääritamise ajal toimunud aurumisest jne. Eelkõige saavad taimed nõgesekääritisest lämmastikku, mida on eriti vaja kasvuaja alguses. Nõgeses on ka arvestataval hulgal rauda ja kaaliumit ning mitmesuguseid mineraalaineid, mis aitavad tugevdada taimede vastupanuvõimet.

Nagu iga hea asjaga, tasub aga ka siin piiri pidada. Rikkaliku lämmastikusisalduse tõttu on nõgeseleotisega lihtne taimi üle väetada. Sellest annavad märku sinakaks tõmbunud väga jõulised lehed. Siis on nitraatide sisaldus taimes juba liiga kõrge ja see ei pruugi süües enam ohutu olla. Eriti kehtib see lehtköögiviljade puhul.