ETTEVAATUST, SUVIKÕRVITS! See roheline köögivili on hea kaalu alandamiseks, aga vale kasvatamise korral võib põhjustada mürgistust

Suvikõrvits võib põhjustada eluohtlikku mürgistust, sest stressiained kukurbitatsiinid, mille abil taim kaitseb end putukate ja taimetoiduliste loomade eest, on inimesele ohtlikud.

Euroopas kasvatatakse üle tosina sordi suvikõrvitsaid, mis kuuluvad suvi-põõsaskõrvitsate suurde perekonda. Mõni sort on sügavkollane ja ümarama kujuga, mõni aga piklik, värvuselt helerohelisest tumeroheliseni. Suvikõrvitsal on tavaliselt väikesed lühikesed viljad, pikkusega 13—15 cm.

Suvikõrvitsas on vähesel hulgal kõiki toitaineid, kuid ta annab vähe toiduenergiat. Oma vähese kalorsusega sobib ta hästi kehakaalu alandajatele — 100 grammi annab 20—30 kilokalorit. Tänu kiudainetele püsib suvikõrvitsa söömisel seedimine korras ja kõht kauem täis. Värsket vilja võib süüa koos koorega, kus peale kiudainete on ka antioksüdante. Mineraalainetest sisaldab suvikõrvits kaltsiumi, rauda, joodi, magneesiumi, fosforit. Vitamiinidest on esindatud B-rühma vitamiinid, C-vitamiin ja folaadid. Viimased aitavad tugevdada immuunsüsteemi ja toota kaitsekehi.