TIIU JÄRJEJUTT | Süngel ajal sündinud, aga helge lapsepõlvega
Ene Pajula, 3. oktoober 2023
Pärast Eesti järjekordset okupeerimist 1944. aasta sügisel läks mu ema tööle Risti tarbijate kooperatiivi raamatupidajaks. Sellega on seotud veel üks saatuslik lugu.
Ema meenutas, kuidas ta 1946. aasta märtsi algul bussiga Haapsalust Ristile tööle sõitis. Ilm oli hämar ja ta jäi tukkuma. Korraga nägi ta ühes peatuses, et bussi astus tema isa Aleksander. Kui ta ennast aga päriselt ärkvele raputas, siis nägi, et loomulikult mees vaid meenutas tema isa.
Veidral moel oli see viirastus tunnistus sellest, et telepaatiline side on päris, sest mõne nädala pärast sai mu vanaema Siberist lihtsa pildita postkaardi.