MINU JUURED | Ilmar Tomuski lapsepõlvekodus väärtustati haridust

Keeleameti peadirektori ja lastekirjaniku Ilmar Tomuski (59) lapsepõlvekodus ei olnud materiaalsed olud just kiita, aga kunagi ei virisetud. Vanemad süstisid lastesse kohusetunnet ja järjekindlust ning kõik viis said korraliku hariduse.

Ilmar kasvas üles Mustamäel, mida tema lapsepõlve ajal – 1960ndatel – alles rajati. Lähim kool oli kakskeelne 52. keskkool, kuhu ta oleks pidanud ka minema. Kuna tegemist oli pigem vene kooliga, suutsid vanemad poja sinna paneku ära hoida ja said talle koha äsja valminud 32. keskkoolis, kuhu läksid ka Ilmari vanem õde ja vend.

Tollal elasid Mustamäel peamiselt eestlased, aga oli ka üsna palju venekeelseid. Erinevatest rahvustest laste vahel tuli ette madinaid ja ühes neist kaotas Ilmar seitsmeaastasena õues mängides hamba. „Pärast üritas isa süüdlast kätte saada, aga ei leidnud. Õnneks oli see piimahammas, nii et väga kahju sellest polnud,“ meenutab mees. „Selliseid kähmlusi aeg-ajalt oli, aga ei midagi väga hirmsat. Kõige rohkem jõukatsumisi toimus pärast koolipidusid. Vene poisid tahtsid ka peole tulla, aga neid ei lastud ja siis läks väikseks madistamiseks. Eestlased hoidsid kokku. Vajadusel kaitsesid mind isa ja vanem vend, ka meie maja suuremad poisid seisid väiksemate eest.“