Tamm on püsiv, tamm on suur, sügavale küünib juur

Kõige õigema eestlase konkursi peaauhinna võiks vabalt anda hoopis tammele – ei ulatu meist kellegi juur nõnda sügavale isamaa mulda.

Ei tamme rüüsta suur raha ega kõiguta kõrge amet, tema on kindel ja püsiv kui tõeline Kalevite kants. Mitte asjata ei ole just tammeoksad Eesti suure riigivapi kolme lõvi toetamas. Maastikku kaunistavat üksikut tamme võiks imetella kui liivakella, mille alumine pool võimsa juurestikuna maa alla peitu pandud. Vahest võiks meis inimesteski olla rohkem sügavust kui helkivat-kelkivat pinnapealsust.

Kui tammekooretõmmist suhu lonksata, suvatseb see koostöös valkudega teha suu paksuks, toimides kootavalt ehk teaduskeeli adstringeerivalt. Pruugib säherdusel tõmmisel kokku puutuda peale limaskestade ka haavaeksudaadiga, kui tulemuseks on õhuke kile, mis pakub alumistele kudedele ärrituse eest kaitset ja vähendab limaskestade nõristust. Nõnda saavad haavad kiiremini paranema hakata ja teevad vähem vaeva. Salasõna „valgud“ meeles pidades võib taibata, kuidas küll tammekoor kõhtu võiks kinnistada, mil moel tammekoorevann jalgade halvalõhnalist higistamist saab takistada ja mikroobide ülbustki tublisti vähemaks tõmbab.