Põlismetsade vahel õnnelik ilma mobiiltelefoni ja autota

Järvselja raamatukogu juhataja, kogukonna hing ja süda Ene Runtel (81) tuli noorena pärast õpinguid tagasi oma kodukohta. Seal on ta nüüdseks elanud, töötanud ja toredaid ettevõtmisi korraldanud kuuskümmend aastat. Kuigi mobiililevi on sealsete ürgmetsade vahel olematu ja oma autot tal pole, ei kavatsegi ta veel ametit maha panna ega mujale kolida.

Sel sügispäeval, kui Enele fotograafiga külla läheme, on mets kuldsetes värvides ning ürgse looduse rüpes asuv Järvselja tundub kui tükike paradiisi. Ene on siin põlismetsade ja soode vahel elanud ja töötanud 60 aastat ja teab, et mitte alati ei ole sel paradiisi nägu. Ometi on miski teda seal kadaka sitkusega kinni hoidnud. Ja enamgi veel – ta on seal õnnelik. Olgugi, et mobiililevi sinna hästi ei ulatu ja autot õue peal ei seisa.

Just Järvselja loodus ja inimesed on lohutanud ja toetanud Enet nii elu raskematel aegadel kui ka rõõmustanud koos temaga päikeselistel päevadel. Ise on ta aga kogukonnale tugisambaks ning siiani väsimatu tegutseja ja korraldaja. „Praegu olengi siin nagu usaldusisik ja kogukonnahoidja. Olen kõigega kursis, tean kõiki selle kandi inimesi, nende lapsi ja lapselapsi,“ ütleb ta.