REET LINNA | Teatripilet on kallis? Hea elamuse eest tulebki maksta!

Mul on vedanud sellega, et naabervalda Viimsisse ehitati väga hea akustikaga teatri- ja kontserdisaal. Kesklinnarahvale on see küll mägede taga, aga minul piisab vaid paar bussipeatust sõita ja olengi kohal. Oma viimase teatrielamuse just sealt saingi.

Teil on kindlasti olnud kogemus, et lähete vaatama totaalselt üles kiidetud tükki, aga tuleb välja, et polegi superetendus ja olete pettunud. Mina vaatasin ära Elmo Nüganeni „Dissonantsed“, ja teate, mis? Teatrisse on hea minna just siis, kui keegi on öelnud, et mage etendus – ootused ei ole siis ju kuigi kõrged. Mina nägin aga väga head lavastust suurepäraste näitlejatega, oli nõukaaegset julmust ja paralleele putinismiga. Neil, kellel on pikem ajalooline mälu, suudavad seda lihtsalt paremini mõista!

Eks see teatrisse minek ole ka keeruline. Tallinnas ei saa Linnateatrisse üldse ligi. Draamateatris olen vist küll enamiku etendusi ära näinud, aga saladuskatte all öeldes on mul seal käsi sees. Minu õde on seal tööl, temalt saan vihjeid uute etenduste kohta ja teinekord ka pileti, sest kassa on ju samas majas. Alati, kui kesklinnas olen, hüppan ka ise kassast läbi – toredad töötajad soovitavad alati üht või teist ja leiavad mingigi koha saalis. Mul on ka hea sõbranna, kellega on meil ühine maitse ja kes teinekord leiab rohkem aega pileteid jahtida.