Vana punkar hulgiskleroosi küüsis: „Naistele olen kerge saak, sest ei jõua eest ära joosta.“

Sindi äärelinna eramus elav Ain Lee (55) viskab nalja igast asendist. Paraku kujundlikult, sest igas asendis ta enam pikemat aega viibida ei saa – kaksteist aastat tagasi diagnoositi mehel hulgiskleroos. Raske progressiivse kuluga haigus pole huumorisoont siiski ära kuivatanud. 

Ain kinnitab telefonivestluses, et külalised on oodatud tema juurde Sindi Lollide külla. Nii seda kohta kutsutakse, aga ametlikult elab ta Lõokese tänavas. Ta lisab, et talle võib alati julgelt ka helistada, sest tegelikult on invaliidid head inimesed. Tema ei taha mitte midagi, pigem annab ise ära niipalju, kui veel vähegi võimalik! 

Kui Aini juurde jõuan, palub ta tule põlema panna. „Sest siis on näha, et mul ikka silmad liiguvad,“ põhjendab suure osa päevast voodis mööda saatev mees. „Naisterahvastele olen kerge saak, sest ei jõua eest ära joosta. Kuigi väga parketikõlblik ma enam pole, sest vigastasin kukkudes oma esihambaid. Nii kui tablette ei võta, siis on mats ja maaühendus.“