Lugeja meenutab aastat 1956: „Ma ei tea, kust võtsin julguse astuda ülikooli!“

1956. aastal toimusid Milvi elus kolm tähtsat sündmust, mis ajendasid teda ajakirjale Tiiu kirjutama.

„Esimene sündmus oli keskkooli lõpetamine. Et reaalainete jaoks oli mulle arunatukest lusikaga antud, aga kulbiga võetud, oli see mulle ikka paras pähkel küll.

Minu teine tähtis sündmus oli leeris käimine. Oma isa nägin ma viimast korda seitsmeaastasena „vabastajate“ poolt oimetuks pekstuna ja elu läks nii, et minu peamiseks kasvatajaks, hingeniidikeseks ja toeks sai vanaemakene. Temale oleks olnud valus hoop, kui ma poleks leeri läinud. Ma ei saanud temale seda teha. Riskisin ja läks õnneks, keegi ei kaevanud.