ETTEVAATUST, MULD! Kui pista seda suhu, varitsevad inimest mitmed ohud

Muld on toiduks taimedele, kuid inimese jaoks tal toiteväärtust pole. Mulda suhu pistes võib organismi sattuda haigusetekitajaid ja taimseid mürke. Mullas varitsevad ohtlikud teetanust põhjustava bakteri eosed.

Muld elab, tema koostis ja sõmerus muutuvad pidevalt. Selles on mineraalne ja orgaaniline osa, kuid on ka vett ja veidi mullaõhku. Tavaliselt on mullas ülekaalus mineraalne osa. Orgaanilises osas on taimsed ja loomsed jäänused, nende oksüdeerumisel liitub ka mineraalosakesi ja tekib huumus. Huumus on pealmises mullakihis kas pruun või must ja õhuline, sisaldab taimedele rikkalikult toitaineid. Tumedast huumusest allpool on veidi heledam mullakiht. Kevadel ja varasuvel on mullas orgaanilisi aineid rohkem kui sügisel. Mulda aitavad muuta ja suve jooksul orgaanilisi aineid lagundada elusolendid – bakteritest ja seentest ämblikute ja muttideni. Vihmaussid ja mutid viivad mulda kaevates huumust sügavamale ja toovad sealt asemele mineraalainete poolest rikkamat mulda. Viljakas muld sisaldab ühel hektaril 5–15 tonni elusorganisme, mis kaalu järgi võrdub kuni 20 lehmaga. Mulla mikroorganisme ei tunta veel piisavalt, kuid teatakse, et suurem osa antibiootikumidest, ka penitsilliin, on pärit mulla mikroorganismidest.