AJAKIRJA TIIU KIRJUTAMISVÕISTLUS | Mitmepealine ärevuse-elukas

Urmas Lennuk, kirjanik, Margit Rüsse, Tiiu lugeja, 3. märts 2024

2021. aastal avaldas Tiiu koostöös lugejatega järjejutu „Mees teiselt korruselt“. 2022. aastal jätkasime järjejuttu „Tiiu internetis“, mille lõpus leidis Tiiu puhkuselt Markko, kes osutus ühtlasi ka tema tinderituttavaks. 2023. aastal kohtusime Tiiuga argipäevades. Sel aastal jätkab Tiiu oma õnne otsinguid Markkoga. Viimases osas otsustas Tiiu Markkot üllatada, kui märkas kogemata meest võõra naisega kohvikus.

Kui Tiiu kohvikus Markkot selle võõra naisterahvaga nägi, murdus temas miski. Tiiu ei suutnud vaigistada sisemist ärevuse-elukat, kes oma seitset pead sirutas, millest üks parastavalt kõrva sisitas: „Mida sa siis arvasid? Et saadki sellise ustava tinderi-kaasa?“ Samal ajal teine pea itsitas: „Kuidas sa ometi võid nii sinisilme olla?“ Kolmas pea jälle sosistas: „Ikka ja jälle samasse ämbrisse!“ Neljandat pead ei hakanud Tiiu targu kuulamagi. Ta vaigistas oma sisemise hädadraakoni ja ütles endale: „Igasuguseid ennatlikke järeldusi ei maksa teha. See võib olla ta sugulane. Täditütar, töökaaslane või kes tahes. See ei ole ometi kuritegu – koos töökaaslasega kohvi juua?“ Aga kõik hädadraakoni pead sisisesid Tiiule: „Mine silmaarstile! Kus see kohv seal on? Veinid, suupisted ja ninapidi koos… Ime, et nad veel ei suudelnud!“

Tiiu raputas oma uut soengut, tõmbas mantlihõlmad koomale ja astus edasi. Küllap sellele leidub seletus. Peab leiduma. Kõik selgub õhtul. Küll Markko ise räägib oma kohtumisest ja siis selgubki, et Tiiu on lihtsalt üle reageerinud. Ja siis nad naeravad koos selle üle. Naine ruttas parkla poole. Äkki haaraks poest veel midagi maitsvat – on mõnusam õhtul söögilauas jutustada? Kõik hõrgutised, mis isutasid, rändasid korvi. Autoga kodu poole sõites pöörasid mõtted aina selle kohvikuakna juurde. Taas raputas Tiiu pead. Ei taha mõelda sellest! Nüüd peab kuulama lemmiklaulu. Ta otsis vaba käega plaati. Leidis ja libistas selle CD-mängijasse. Miljardid ja laul „Külm“ mõjus teraapiliselt. Marteni hääl täitis auto. „Ja langeksid müürid kui lumekristallid, kui embaksid neid, kes sulle on kallid….“ laulis Tiiu kaasa. Kuid kiuslik pisar trügis ikkagi silmanurka. Tiiu seisis ristmikul punase tule taga. Kõrvalseisvast autost vaatas üks meesterahvas Tiiu poole ja tegi käega pailiigutuse. Talle? Tiiule? Appi, kui armas! Tiiu naeratas ja noogutas. Seda tal vaja oligi. Kõik on hästi.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?