Kõike ei pea alati poest ostma – isemajandades saab säästa

Hinnad tõusevad, ent palgad ei jõua kaugeltki hinnatõusule järele. See paneb otsima viise, kuidas igapäevaelu säästlikumalt korraldada. Oma kogemusi jagab Janne Ving (46).

Perega end Tallinna korteri ja Kohila vallas asuva maakodu vahel jagav Janne on oma sõnul pika sammuga astumas isemajandades hakkama saamise suunas. „Elu maal annab võimaluse endale ise toitu kasvatada. Selle aasta kartulid kasvatasime ise, samuti porgandid. Kasvuhoonest saime tomatid, meil on 30 kana, haned, vutid ja palju küülikuid, nii et ka liha ja munad on meil endal olemas. See on väga suur kokkuhoid.“ Janne märgib, et säästab isemajandades pere peale iga kuu umbes 500–600 eurot.

Praegu veel käib Janne ka toidupoes, aga harva. Sealt ostab ta peamiselt piimatooteid, vahel hakkliha ja pesuvahendit. Aga võimalusel eelistab ta kõike ise teha/kasvatada või siis hankida neid naabritelt või talupidajatelt. „Kuna kasvatan ise tomateid, paprikat ja sibulat, teen neist hoidiseid,“ toob Janne näiteks, et ketšupit, mida lapsed makaronidega süüa armastavad, ei pea ostma poest, vaid saab ise talveks valmis keeta. „Poest ostan selleks küll äädikat, pipart ja soola, aga enamik toorainest tuleb oma aiast.“ Isemajandamine ei tähenda tema sõnul seda, et peaks loobuma harjumuspärastest asjadest, vaid tasub vaadata n-ö tagurpidi ehk selle pilguga, mida on vaja, et saaks ise ja oma vahenditest asja valmis teha.