Väsimatu vabatahtlik: „Tegutsemine hoiab mind noorena!“
„Mul on olnud nii huvitav elu! Võib-olla sellepärast ma ei raatsigi seda kodus niisama maha magada,“ räägib õhinal Ülle Viinapuu (70), kes palgatöö kõrvalt aitab vabatahtlikuna kaasa nii paljudes kohtades, et jääb üle vaid imestada, kas tema ööpäevas on rohkem tunde ja minuteid kui teistel.
Ülle on sedavõrd staažikas vabatahtlik, et ulatab juba aastaid oma abikäe nii spordivõistlustel kui ka festivalidel. Tema kirjeldamiseks sobib parafraseerides appi võtta sõnad, mis köstri ütles Tootsile — enne läheb jumala päike looja, kui jõuame kõiki sinu tegemisi üles lugeda. Aga proovime siiski. Ülle on töötanud 25 aastat Eesti Suusaliidus ja olnud terve oma tööelu seotud erinevate spordisündmuste korraldusega. Ta on vabatahtlikuna abiks olnud Tartu maratonil ja Maijooksul. Kuna ta on oma teotahte, teadmiste ja kogemustega väärtuslik inimene, kutsuti ta nüüd märtsikuus appi ka lauluväljakule maailmakarikaetapile, kus ta juhatab piletimüüki. Ülle on vabatahtlikuna neliteist aastat löönud kaasa Viljandi Folgil, kaksteist aastat PÖFFil, lisaks ka Tallinn Music Weekil. See pole veel kõik — koroonapiirangute ajal, kui muud ettevõtmised langesid ära, käis ta häirekeskuses riigiinfo telefonile vastamas ja Ukraina sõjapõgenikke abistamas. Kõige selle kõrvalt on tal olnud aega käia jääaugus suplemas ja tegeleda oma kaheksa lapselapsega.
Ülle märgib lõbusalt, et on lapsepõlvest peale teadnud, et on eriline inimene: „Tollal ju räägiti, et lapsi toovad kured, aga kuna mina olen sündinud esimesel jõulupühal, öeldi mulle, et mind käisid ema ja isa välja valimas jõuluvana laost.“