KITSETALU PERENAISE ELU SENSITIIVINA: lähedased pärivad ikka, kui kaua nad elavad, mis haigus neil on ja kas sünnib poeg või tütar

Kortermajas elanud filoloog Silva Jõulust (57) sai kümme aastat tagasi kitsetalu perenaine. Julge samm süvendas tema juba loomupäraseid sensitiivseid võimeid ning kitsepiim aitas paraneda koolitüdrukuna üle elatud bussiavariist ja sporditraumast tekkinud liigesvaevustest.

Silva sensitiivsust märgati juba siis, kui ta oli alles laps. Naine, kelle tütardega ta Tapal elades mängis ja keda kutsuti Mustlaskuningannaks, ütles seda talle ta kätt vaadates. Mustlanna tarkustest ta tookord veel suuremat ei huvitunud, kuid see õhkkond köitis teda.

Sõstrasilmne tumedalokiline Silva nägi ise ka veidi võõrapärane välja. Koduloohuviliselt isalt Kaleph Jõulult on ta kuulnud, et nende suguvõsas on nii tatari kui ka Järvakandi mõisniku Taube geene. Koolipapast isa oli sõber keeleteadlase, polüglott Paul Aristega, keda kutsus õpilastele esinema. Aristelt õppis isa veidi mustlaskeelt, mõne lause omandas tema kõrvalt ka tütar ja sai seda mängukaaslastega praktiseerida. Muusikalembesele tüdrukule meeldis sõbrannadega makimuusika saatel lilleliste narmasrättide lehvides tantsida. „Kui aga pärast nende külaskäiku kadusid kodust vanaema ehted, keelas isa nendega suhtlemise. Eks vahel sai keelust mööda hiilitud,“ meenutab ta.