FOTOLAEGAS | Päev, mis tekitas vastakaid tundeid

Naistepäev oli nõukogude ajal suur püha — siis kingiti lilli ja torte ning peeti pidusid. Eesrindlikematele naistele jagati ka autasusid. Tegemist oli lausa riigipühaga, mille puhul anti töötajatele vaba päev.

Muidugi, lillesülemitega oli tol ajal raskusi, enamasti said mehed pärast pikas järjekorras seismist endale kätte ühe longus tulbiõie. Ka tordid oli defitsiitsed ja ühetaolised, kuid rohkemast ei osanud tollal unistadagi. Sageli asendas torti hoopis Annekese šokolaad, mida tuli osta mitu tükki — et saaks kinkida nii naisele, tütardele kui ka kolleegidele. Rahvusvaheline naistepäev oli ju kõigi naiste solidaarsuse päev, olenemata nende perekondlikust staatusest. Selle poolest erines see püha kunagisest mahavaikitud emadepäevast, mida inimesed veel Eesti vabariigi ajast mäletasid. 

Mehed püüdsid naistepäeval olla viksid ja viisakad, keetsid hommikul oma naisperele kohvi ja katsid laua. Aga kuna sageli kuulus naistepäeva juurde pidu ja ka pudel kangemat, võis õhtuks olla juba tüli majas. Ega siis ilmaasjata näidanud naljameeste sketšid seda, kuidas pereema ootas oma naistepäeval kaduma läinud kaasat tainarulli viibutades koju. Loodetavasti kõigis peredes niimoodi ei juhtunud.