FOTOLAEGAS | Esimesed Roheliste rattaretked: sisse murti ka toonasesse suletud vene linna Paldiskisse

Helle-Mai Lambing, 3. mai 2024

Pika traditsiooniga Roheliste rattaretk toimus esimest korda 1988. aastal ja kandis nime „Kuidas elad, Virumaa?“. 1500 ratturit protestisid Lääne-Virumaal fosforiidikaevanduste rajamise vastu ning näitasid üles rahulolematust Tamsalu kanafarmi suhtes, mis reostas sõnnikuga kaevuvett. 1989. aastal toimunud matkal pealkirjaga „Kuhu lähed, Virumaa?“ osales juba 3500 inimest. See oli suunatud venelaste Interrinde vastu, mis tahtis muuta Ida-Virumaa Eesti vabariigist eraldi seisvaks üksuseks. Juba algusaastatest retke korraldanud Aarne Valmis meenutab, et neile tuli vastu Narva linnapea, kes proovis selgeks teha, et matkajatel pole hea mõte linna minna. „Saatsime ta kukele,“ ütleb Valmis lõbusalt.

Aastal 1992 toimus matk „Kuidas elad, Harjumaa?''. Alustati Maardu järve äärest, sõideti Tallinnast läbi ja jõuti Paldiskisse, kuhu murti sisse. „See oli kinnine vene linn, kus oli palju sõjaväelasi. Eesti välisministritki sinna ei lastud, rattaretkelised pääsesid kavalusega,“ jutustab Valmis, kes oli eelmisel õhtul plaani välja mõelnud. Ta roomas öösel koos Jüri Liimiga mööda liivamägesid, et luuret teha ja kaardistada kogu venelaste ala, millel oli traataed ümber. Järgmisel päeval tehti, nagu tahetaks väravast sisse minna, aga suurem osa rattureid läks hoopis 15 km ringiga teadmata, et nad jõuavad pettemanöövrit tehes piiratud ala tagumise värava juurde. Venelased viisid kõik jõud eesmise värava juurde ning tagumine osa jäi valveta. „Neid, kes taga okastraate läbi lõikasid ja sisse murdsid, oli umbes 800. Ühed läksid 15kilomeetrisele ringile, teistel oleks otse olnud kolm kilomeetrit. Need, kes läksid ringi, võtsid okastraadid maha.“ Paldiski kindral käis koos Aarnega helistamas isegi Kaliningradi, kust öeldi, et vene sõjaväelased ei tohi aktsiooni maha suruda. Kardeti, et retkelised jäävad telkidega kohale ja hakkavad kogu maailmale näitama, mis seal toimub. „Väravas oli auto peale paigaldatud antenn, mis suunas kõik Kuku raadio otse-eetrisse. Riskisime sellega, et huligaanitsemise eest oleks meid vangi pandud,“ jutustab Valmis.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?