KUS OLED NÜÜD SA? Õnnelikud juhused viisid kokku pool sajandit lahus olnud õed
Võru linnas elav Lily Tohver (60) teadis juba väiksest peale, et tal on üks õde, keda ta kunagi näinud ei olnud. Aastakümned möödusid ja õde leida ei õnnestunud. Kõik muutus üheksa aastat tagasi tänu juhuste kokkulangemisele.
Lily isa osales teise maailmasõja lahingutes Saksa sõjaväe poolel, seetõttu otsis nõukogude võim teda taga. Sõja lõppedes otsustas Võrumaalt pärit mees kolida Haapsallu. Võimalik, et ta lootis sealt laevaga üle mere põgeneda, eriti kuna tema nooremal vennal õnnestus emigreeruda Kanadasse. 1949. aastal sündis Haapsalus Lily isa esimene tütar, kes registreeriti vallaslapsena, sest tagaotsitava isa nime dokumentidesse kirja panna ei julgetud. Peagi viidi mees Venemaale vangilaagrisse, kus ta oli kuni 1956. aastani. Tagasi Eestisse jõudes kolis ta oma sünnikohta Võrumaale Litsmetsa külla ning abiellus Lily emaga. Sündis kolm tütart – Elle ning paar aastat nooremad kaksikud Lily ja Liia. Emal oli enne abiellumist sündinud ka poeg Üllar. Seda, et isal veel üks tütar on, teadsid Lily ja tema õed juba väiksest peale. Isa käis oma esimesel tütrel külas ja näitas teistele lastele nii kirjavahetust kui ka tema pilti. Sellest, et isa oli olnud nõukogude vangilaagris, ei räägitud kodus kordagi. Lily meenutab vaid, et tema ema oli õpetaja, kuid pärast abiellumist enam koolis ei töötanud – see võis olla seotud isa vangilaagris viibimisega.
Aastal 1971, kui Lily oli vaid seitsmeaastane, sai tema isa autoõnnetuses surma. Kolme õde jäi kasvatama nende ema, kes aasta hiljem tõsiselt haigestus. Lily oli vaid 13aastane, kui ema suri. Seejärel põles maha perekonna talu ning tulekahjus hävisid ka vanima õe pildid. Lily meenutab: „Tänu jumalale, et me ei pidanud õdedega lastekodusse minema – meid jagati sugulaste peredesse laiali. Pärast vanemate surma ei osanud me hoida ühendust oma Haapsalus elava õega ja nii need aastad läksid. Olime õdedega ikka mõelnud, et kusagil on veel keegi, kuid kõik katsed internetiavarustest teda leida jooksid liiva. Teadsime ainult, et meie kadunud õe eesnimi on Eha. Püüdsime otsida erinevate perekonnanimedega, mis meeles olid. Proovisime ja proovisime, aga ei õnnestunud.“