MINU JUURED | Vladas Radvilavičius on pärit Leedu vürstide suguvõsast

Vladase esivanemad on tulnud neljast rahvusest – üks vanaisa oli leedulane, teine venelane, üks vanaema poolatar ja teine setu. Teadlikkus oma aadlitaustast jõudis temani ootamatult 1990ndatel, kui äripartner Hans H. Luik saatis talle faksiga väljavõtte ajalooraamatust, milles mainiti Radvilade suguvõsa.

„Jah, hiljem meenus, et isa oli lapsepõlves sellest rääkinud,“ tõdeb Vladas. „Aga siis tundus, et ju ta lihtsalt tahtis suguvõsa tähtsustada.“ Radvilade ajalugu ulatub 14. sajandisse. Suguvõsa esiisaks loetakse Leedu suurvürsti Vytautase õukondlast ja Vilniuse kastellaani Kristinas Astikast (1363 – 1442 või 1444). Suguvõsa nime aluseks on legend huntide poolt kasvatatud (rado vilko) lastest, nimekuju Radvila kasutamine algas Kristinas Astikase poja Radvila Astikas ja pojapoja Mikalojus Radvila ajal. Mikalojus Radvila poegadest (Mikołaj, Jan, ja Jerzy) moodustusid suguvõsa kolm põhiliini. Konkreetselt Vladase suguvõsaliini asutajaks oli Mikołaj Radziwill Must (1515–1565) 16. sajandil.

Kuigi Vladasele tundus pikka aega, et see on pelgalt nimi paberil, andis elu mitmel korral märku, et vürstinimi ei ole sugugi tühine. Üks eredamaid hetki oli Vilniuses. Soovides koos pere ja tädipoegadega liituda ekskursiooniga Vilniuse katedraali krüptidesse, keelduti neid vastu võtmast, sest neil polnud broneeringut. Alles siis, kui tädipojad mainisid tema nime – Radvilavičius –, muutus olukord hetkega. „Silmad läksid suureks. Vabandati ja kutsuti edasi. Giid rääkis veel Jaapani ekskursiantidele, et vaadeldavates haudades olijate üks järeltulijatest seisab meie keskel.“